Avaleht


Tere tulemast! 


 Minu elu kipub olema kiire kui „piltide vaatlus karusellilt“. Tahtsin just tahtsin oma tuliuude blogisse kirjutama uhket sissejuhatust (nii nagu kunagi salmikusse) kui sain teada, et minu armsa Arturi ema suri ära. Hoolimata kurvast sõnumist oli vaja viie minuti pärast juba varem kokku lepitud konverentskõne pidada Tervisekeskuste projekti teemal.

 Saanud paar hetke Arturiga tegelemiseks tänu oma headele Agne- ja Lelele, algaski järjekordne koosolek Terviseametis. Juba pea poolteist aastat kestab üritusEsmatsandi jätkusuutlikkus“, on loodud töörühm, on ideed, on eksperdid... aga otsused tulevad kuskilt mujalt. Tuligi otsus 19.jaanuari määruse eelnõu näol ja juba 22.jaanuaril tutvustati seda kõigile KOOS, olid nii KOV, haiglad, erainvestorid ja muud sulelised-tiivalised-Eurorahahuvilised. 

 Ja nii see minu elu kulgeb, kui ei tegele, on tunne, et kohe-kohe on viimane aeg, kui tegeled on tunne, et ikka jäi midagi tegemata. Küllap olengi supernäide tasakaalu otsijast sel künklikul teel. Ohh, kui tore on kõik teoorias – otsi üles oma tõelised  väärtused (suured kivid) pane need seljakotti ja siis viska välja pudi-padi, mis teevad koti liiga raskeks. Tegelikult aitab see pudi-padi  reaalsusest (väärtused on kättesaamatud!) põgeneda,  mis ei ole muidugi vabandus, aga ma keeldun arvamast, et ma täie mõistuse juures loobun uskumast oma väärtustesse.

Ehh, jah, see ei ole ÕIGE sissejuhatus kõikidesse minu tegemistesse, see on AUS sissejuhatus. Me kõik oleme otsijad, natuke segaduses ja rõõmsad, kui läheb hästi.